Kuidas hoida vaimset tasakaalu pimedal ajal ja eksamiperioodil? vastab nõustaja Reet Lõpp
Pimedad ajad on käes ning eksamiperioodki pole enam kaugel. Instituudi vaimse tervise nõustaja jagab praktilisi soovitusi, kuidas nendele väljakutsetele tasakaalukalt vastu astuda. Räägime sellest, kuidas luua ja hoida pimedal ajal heaolu toetavat rutiini ning kuidas tõhusalt eksamiteks valmistuda ja eksamiärevusega toime tulla.
1. Millised sammud aitavad pimedal ajal luua ja hoida heaolu toetavat rutiini?
Pimedal ajal võib tekkida tahtmine jääda talveunne, aga kohustused seda kahjuks ei võimalda. Piisav uni ja puhkus on siiski väga vajalikud, kuid sama kasulik on viibida igapäevaselt vähemalt 30 minutit päevavalguse käes, kui päevakava seda vähegi võimaldab – isegi kui ilm on pilves, on õueõhk ja looduslik valgus inimesele head. Samuti võiks füüsiline keskkond olla talvisel ajal võimalikult mõnus ja igasse päeva tuleks planeerida midagi toredat, millega rahulolu tuleb enesest, mitte ilmtingimata väljastpoolt (selgitus: intensiivne elamus kontserdilt on rõõm välisest allikast, lumekrudina kuulamine Toomemäel või aromaatse tee nautimine loovad rahulolu seestpoolt, viimane on stabiilsuse ja toimetuleku jaoks palju kasulikum). Ükskõik millisel aastaajal on oluline keskenduda sellele, mis on elus head, sest kasvab see, mida toidetakse, nii ka rõõm või masendus.
2. Mis aitab eksamiteks õppides paremini fookust hoida?
Igasuguse intensiivse õppimise puhul on hea eemaldada kõik segajad. Need võivad erinevatel inimestel ja erinevates paikades olla erinevad – mõnd ahvatlevad kodus külmkapp või arvutiekraan, mõni kohtab raamatukogus nii palju tuttavaid, et õppimisest ei tule midagi välja. Samuti on kasulik teha plaan ja sellest võimalikult täpselt kinni pidada.
3. Kuidas jagada oma aega, et õppimine oleks tulemuslikum?
Paljudele tundub efektiivne õppida järjest ilma vahepausideta. Isegi söögipausi puhul võib tekkida süütunne – miks ma praegu ei õpi? Tõenäoliselt on kasulikum õppimisse sihipäraselt pause teha ja sisustada need millegi täiesti muuga – minna jalutama, kohtuda sõbraga, koristada vannituba… Forbese ajakiri soovitab planeerida õppimist 25-minutiste tsüklite kaupa ja pidada 5-minutilisi puhkepause, aga meie talvises kliimas selle puhkeajaga värske õhu kätte ei jõua. Võib juhtuda, et Sulle sobib õppida järjest poolteist-kaks tundi, siis on täiesti asjakohane pidada puhkepausi pool tundi. Ühe pausiga jõuad õues käia, teise ajal teha valmis söögi ja selle ära süüa (mitte arvuti taga!), kolmanda ajaks tuleb kindlasti ka mõni hea mõte.
4. Mis võiks aidata leida tasakaalu tehnoloogiakasutuse ja vaimse heaolu vahel, kui suur osa õppimisest ja suhtlemisest toimub ekraanide vahendusel?
Lisaks suhtlusele ja õppimisele ekraanide abil peaks kindlasti olema võimalik suhelda pärismaailmas ja leida viise, kuidas õppida ilma ekraanideta. Õppimise ajal on kasulik teha märkmeid päris paberile, päris kirjutusvahendiga… suhtlemiseks on vaja leida võimalusi sõpradega kokkusaamiseks. Kui olla väga noor ja kõik gümnaasiumiaegsed sõbrad on järsku erinevates linnades laiali, on see muidugi keeruline, aga uute tutvuste leidmisel on ehk abi tudengiorganisatsioonidest. Tore on ka, kui leiad seltskonna, kellega hobisid jagada – rahvatants, matkaklubi, võrkpallitrenn, harrastusteater…
5. Kuidas toime tulla „eksamipaanikaga“, kui tekib tunne, et kõik õpitu on vahetult enne eksamit ununenud?
Paljusid aitavad paanikatunde puhul hingamisharjutused. Eesti koolipsühholoogide Ühingu esinaine Karmen Maikalu on pakkunud väga lihtsalt meeldejäävat võtet: nuusuta lilli (sügavalt sissehingamine) ja puhu küünlaid (põhjalik väljahingamine), mida võiks teha mitu
korda järjest. Abi võib olla ka mõneks hetkeks ükskõik millele muule keskendumisest – nii, nagu põhikoolis soovitati kontrolltööd kirjutades vahepeal aknast välja vaadata. Mõni sõbralikum ja parema huumorimeelega õppejõud võib olukorra ausa tunnistamise puhul osutuda üllatavalt toetavaks. Ja kõige tähtsam teadmine, mida kiputakse ära unustama – ehkki eksami ebaõnnestumine võib tuua endaga kaasa mingeid (lahendatavaid) probleeme, ei tee selle eksami tulemus Sind paremaks ega halvemaks inimeseks. Lähedased inimesed, varemõpitud oskused ja terav mõistus jäävad Sulle alles ka siis, kui eksamile minnes järsku pea tühi on.
Mitukümmend aastat tagasi juhtus ühes Eesti kõrgkoolis suulise eksami puhul nii, et ehkki tudeng vastas ainet hästi, oli tema ärevus nii suur, et kui õppejõud lõpuks soovis tudengi nime üles täpsustada, vastas üliõpilane: „Ma põhimõtteliselt tean seda, aga praegu ei tule meelde!“ Õppejõud hakkas siis nimekirja ette lugema lootuses, et tudeng oma nime ära tunneb. See toimis ja kõrgharidus ei jäänud sellise väikese mälulünga pärast saamata.
